tavainimene

See pole minu teetass

Posted in * by tavainimene on 29/12/2009

Püüdsin eneseharimise mõttes lugeda Seth Godini e-vangeeliumi, aga ma olen ilmselgelt vale isik (mida näitab kasvõi see, et ma trükkisin e-raamatu paberile). Liiga rumal, liiga küüniline või tõenäoliselt mõlemat. Ilmselt on mul ajus puudu need neuronid, mis panevad mõned inimesed kirikus püsti kargama ja hõiskama: “Halleluuja!”

Selles truismide antoloogias rääkis iga kolmas lause ehedusest, siirusest ja pühendumisest — ja ometi mõjus kõik kokkuvõttes kuidagi võltsina. Nagu punapõsiselt õhetav lustlik munk, kes jutlustab kasinuse rõõmudest, või 60 000 dollarise käekellaga riigipea teatamas pidupäevakõnes, et “meil kõigil on praegu raske”. Kui ma veel kord kuulen, et “meie sajand erineb lõpmata palju kõigist eelmistest”, tekib mul arvatavasti lööve. On tõesti väga imepärane, et tänapäeval võib mulle talvesaapad müünud firma peadirektor saata mulle sünnipäevaks kaardi ja küsida, kas ma ei tahaks uut paari 20% allahindlusega. Või et ma saan nüüd oma personaalset saapapaari omaenda koduarvuti tagant ise disainida. Kahju küll, hr Saabas, aga ma pean uute botikute raha veel paar aastat koguma. On väga lihtne öelda inimesele: “Lihtsalt ole parim!” Aga parim olla saab kokkuvõttes ikka ainult üks. Kuidas peaksid edasi elama teine, kuues ja kahekümne kaheksas?

Ma tahaks lugeda pigem seda, mida kirjutavad inimesed, kes ikka veel valmistavad saapaid. Mitte seda, mida kirjutab üha kasvav armee inimestest, kes peavad saapatootjatele motivatsioonilis-inspiratsioonilisi loenguid ja saapablogisid ning üllitavad äri-eneseabi raamatuid (“Konts Pole Oluline, Kontseptsioon On Põhiline”). Kirgastus saabus kohas, kus kirjutati, et “For creative, complex, conceptual challenges — i.e, what most of us now do for a living…“. Most of us. Asi selge. Golgafrincham. Welcome on board of B-Ark. Pole enam olemas ei saapaid, kingseppi ega paljasjalgseid. Saabunud on Saabas 2.0 aeg.

Ei, ega mõni väide ja näide tekitas ju mõtteid küll. Näiteks see, et planeet oleks parem, kui me kõik oleksime rohkem nagu lapsukesed (mulle meenus kohe “Kärbeste jumal”). Ja mõni oli lihtsalt tore kohvikuvestluse-varrukavaimukuseks meelde jätta. Näiteks: “Whatever choice you make, the Devil gets his due eventually“.  Või “More megaphones don’t equal a better dialogue“. Või “Blame no one. Expect nothing. Do something.” Või “Be nice to the people on the way up because you might see them again on the way down“.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: