tavainimene

“Platoni akadeemia”

Posted in * by tavainimene on 30/11/2009

Lihtsalt aga täpselt tehtud tragikomöödia värvikate karakterite ja tugeva näitlejatööga.

Stavros on vananenud rokkar, tubakapoekese pidaja, kes suurema osa päevast veedab samasuguste luuseritest sõpradega — kõik ogaruseni tulised rahvuslased — poe ees targutades, midagi rüübates või jalgpalli tagudes. Lisaks käib ta oma eksnaise ukse taga kriipimas ja hoolitseb eaka emakese (pisarateni liigutav tegelane) eest, kes on insuldi järel kergelt dementne. Ühel päeval ilmub aga välja albaanlane, kes väidab, et on Stavrose vend…

Inimesed, kellel õieti midagi ega kedagi ei ole — neile saab sellevõrra olulisemaks see, kelleks nad ennast peavad. Kujutletav kogukond; kättejuhtunud detailidest konstrueeritud habras “ise”. Igatsus kasvõi kujuteldavate juurte ja veresidemete järele võib panna inimese tegema ühtaegu kõige liigutavamaid ja kõige nõmedamaid asju. Aga samal ajal kui kreeklased ja albaanlased tunnevad oma väikest rõõmu selle üle, et nemad on nemad, mitte teised, ilmub  nende ajaloolisele mänguplatsile üha uusi ja uusi vilkaid ja tegusaid hiinlasi, kes on varmalt valmis müüma patriootilisi suveniire mõlemale poolele ja lõpuks nende pudupoed üles ostma. Vana maailm on juba surnud, ta lihtsalt pole veel hingamast lakanud.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: